' Mariel Pähkel: ROADTRIPPIN' AROUND TASSIE }

3.11.19

ROADTRIPPIN' AROUND TASSIE



Good news - we both got jobs and started working already. Just before we managed to make our first roadtrip, we drove over 400km in total, while discovering the east coast of Tasmania. Our first goal was to arrive to the Bay of Fires before the rain and we made it. Crazy mountain roads that took us there - wow I have never ever seen anything like that! Amazing nature, amazing places and more amazing SEA! I have never been to white beach and this was sooo beautiful! We made it there just before the rain started so couldn't spend much time there. Seeing Joh so happy, escaping from cold Estonia is just heart-warming. Ofcourse I miss home but I am feeling more home here than I thought I would be:) It's good news:) 
I am working pretty short days right now, just to get used to the cafe system and stuff I need to handle here but Johannes is working short - long days, both! Really depends of the berries, some day there are more and some day less ready ones to grab! 

I am so exhausted right now - just walked 7 km to get in town :D I am so tired of binge watching Netflix all day long, so I had to mooove. Sitting at my fave cafe, also where I am working, and drinking my coffee while eating banana bread and getting this new update together for you, yaya! 

__________________________________


Head uudised - me mõlemad oleme tööd leidnud ja ka juba tööle hakanud. Minu esimene nädal oli päris lühike, et selle uue süsteemiga kohvikus harjuda siis sain iga päev midagi uut õppida ja nii, et meelest ei läheks :D Johannes töötab 4ndat päeva järjest, farmis  ning õnneks suutsime enne seda teha ühe mõnusa roadtripi idarannikul, kus oli niii-niii ilus! Ma pole kunagi varem valge liivaga randa näinud, käisime Bay Of Fires'it vaatamas ja pisikesed mäekülad on nii ägedad :) Samuti need uskuumatu loodusega teed, mis viivad mägedesse, nii kitsad aga täis metsikut loodust. Selline putukate ja ussikartja, nagu ma olen, ei läinud ma seekord ühte vihmametsa Johannesega kaasa, aga see loodus seal ümber oli imeline. Meile üllatuseks kasutatakse mägiteid ka loomade transportimiseks ja suurte rekadega sõidetakse sealt mängleva kerglusega üles-alla. 

Koduigatsus on mõni õhtu ikka peale tulnud, eriti selle tõttu, kui mõleda, et oleme nii kaugel. Aga Johannes on nii õnnelik, et sai külmast Eestist põgeneda ja tänu talle olen ma ka üha rohkem ja rohkem uutes kohtades õnnelikum:) 
PS! Jalutasin just 7km kodust linna, et sealt välja saada ja mitte Netflixi vaadata, kogu päev! :D Istun oma lemmik kohvikus, kus ka töötan, ning söön oma banaanileiba ja joon kohvi, samal ajal kui teile seda mõnusat uut postitust kokku kriban!


No comments:

Post a Comment